Unimix Naturally -pestavad mähkmed on valmistatud Pakucho-puuvillast

Fairtrade märk tagab, et selle toote puuvill on toodetud vastavalt rahvusvahelistele Fairtrade standarditele. Selle toote ostuga parandad puuvillatootjate töö- ja sotsiaalseid tingimusi ja keskkonda arengumaades. www.fairtrade.ee

Unimix Naturally mähkmed on valmistatud loodussõbralikust värvimata Pakucho-puuvillast, mille looduslik toodang on Control Unioni (CU) poolt heaks kiidetud  ja kontrollitud. Muistses inkade keeles tähendab sõna pakucho pruuni puuvilla, mida on viljeletud Peruu põhjapiirkondades juba tuhandeid aastaid. Nende haruldaste puuvillasortide olemasolu on olnud kuni hiliste aegadeni teada vaid üksikutele ja hästi saladuses hoitud fakt kohalike talupoegade seas. Pärismaalased on viljelenud värvilisi puuvillasorte lisaks Lõuna-Ameerikale ka Aasias, Euroopas ja Aafrikas.

Mähkmete valmistamisprotsess puuvilla seemnest valmistooteks viiakse läbi ilma tehislike protsessideta ja seetõttu on Unimix Naturally mähkmed värvaine- ja kemikaalivabad.. Unimix Naturally on ka õiglase kaubanduse (Fairtrade) sertifikaadi saanud toode,  mis toetab looduslikku ja eetilist puuvillatootmist.

Looduslikud värvained

Võtmesõnadeks „Pakucho” juures on looduslikud värvained. Värvipigment on taimes endas olemas, mistõttu ei vaja puuvill värvimist ega lisatöötlemist. Taim saab kasvada looduslikes tingimustes ja selle tulemusena on tema töötlemine teistest looduslikest kiududest erinev. Pakucho-puuvilla looduslähedasteks värvideks on erinevad rohelised toonid, kreemjasvalge ja pruun.

Peruu rannikupiirkonna kalastajad on viljelenud värvilist puuvilla juba 2500 aastat. Tumedamat puuvilla kasutati kalavõrkude tegemiseks, sest kaladel oli raskem märgata võrku madalas rannikuvees. Värvilisest puuvillast tehti traditsiooniliselt ka lõnga ja riiet ning seda kasutati arstiabi andmisel, usulistes rituaalides ning maksevahendina. Pärismaalased viljelesid värvilist puuvilla kõikjal ümber maailma kuni tööstus­revolutsiooni alguseni.

Loodussõbralikkus

Meie poolt kasutatud puuvilla viljeletakse inkadelt pärit traditsiooniliste võtetega ning tootmises ei kasutata mürke ega kunstväetisi. Viljelejad kasutavad traditsioonilisi, loodussõbralikke tehnoloogiaid ning hoolitsevad looduse ja keskkonna heaolu eest. Väetisena kasutatakse komposteeritud toodet ja kahjurid püütakse kõrvaldada lepatriinude abil. Lisaks kontrollitakse taimi regulaarselt ja kahjulikud putukad eemaldatakse käsitsi. Viljelemine vaheldumisi koos bataadi, ubade ja maisiga hoiab mulla toitainerikka ja niiskena ning maa kastmine ei ole enamjaolt vajalik, kuna puuvilla juured ulatuvad sügavale maa sisse.

Saagi korjamise ajal kogutakse puuvill käsitsi ning sorteeritakse värvi ja kvaliteedi järgi lõnga valmistamiseks. Puuvilla viljeletakse, kasutades samu säästva arengu põhimõtteid,, mis on Peruus kasutatusel olnud juba viis tuhat aastat. Loodussõbralik tootmine on olnud algusest peale eesmärgiks, sest muud tehnoloogiad ei sobi kokku traditsiooniliselt kasutusel olnutega. Ka puuvilla kasvatamiseks kasutatavad alad on väiksed ja sobimatud rasketele masinatele, kuna teed on kitsad ja kehvas seisukorras.

Puuvilla masstoodangu puhul kasutatakse tavaliselt suuri koguseid mürkaineid kahjurite tõrjumiseks ja kunstväetisi, mis kahjustavad maapinda, põhjavett ning mõjuvad halvasti ka loomadele ja viljelejatele endile. Kõige suuremad probleemid on arengumaades, sest seadusandlus on puudulik ja kontroll nõrk. Maaviljelejad ja nende perekonnad kannatavad tervisehädade käes. Mürkide kasutamine põhjustab ka majanduslikku kahju. Kuna kahjurid muutuvad aja jooksul mürkide suhtes immuunseks, suurendatakse kasutatatavaid  mürkide koguseid pidevalt. Loodusliku puuvilla kasvatamine on hea keskkonnale ja inimestele.

Loodussõbraliku viljelemise ajalugu Peruus

Tööstusrevolutsiooni ajal hakati traditsiooniliste värviliste puuvillade asemel viljelema valgeid ja kaubanduslikke puuvillasorte. Need sordid olid saagirikkamad ning nende viljelemine ei nõudnud erilist tehnoloogiat. Valge puuvilla kasvatamine ja värvimine oli ka odavam. Peruu ametivõimud julgustasid kohalikke maaviljelejaid hävitama varem kasutatud seemned ja alustama puuvilla masstoodangut. 1931. aastal võeti vastu seadus, millega keelati värvilise puuvilla kasvatamine.

Peruu valitsus kartis, et risttolmlemine kahjustab valget puuvilla ja et see omakorda takistab kaubanduslike puuvillasortide kasvatamist ning tekitab ka muid kahjusid. Värvilist puuvilla kasvatati siiski salaja Peruu põhjaosas, kus inspektorid käisid väga harva, ning üle 4 500 aasta vanune traditsioon ja taimesordid säilisid. Kahjuks siiski jõuti tekitada ka pöördumatut kahju ja Peruu värviliste puuvillade mitmekesisus oli peaaegu hävimas.

Õiglane kaubandus annab võimalusi

Meie õiglase kaubanduse partner Peruus teeb tihedat koostööd maaviljelejatega ja püüab kaasa aidata maaviljelejate elutingimuste ja sissetuleku parandamisele. Tüüpilised kohalikud viljelemise alad on väiksed ja annavad tööd paljudele inimestele piirkondades, kus töötus on kõrge. Loodusliku puuvilla viljelemine on kasulik kohalikele maaviljelejatele ja parandab naiste olukorda, pakkudes neile teenimisvõimalusi.

Puuvilla eest makstakse maailmaturuhinnast kõrgemat õiglase kaubanduse hinda.. See annab maaviljelejatele ja nende peredele kindluse sissetuleku osas, mida toodete müük maailmaturuhinnaga ei taga. Lisaks makstakse õiglase kaubanduse lisatasu, mille kasutamise üle otsustavad maaviljelejad ühiselt. Peruus on õiglase kaubanduse lisatasude abil muuseas parandatud tervishoiuteenuste kättesaadavust, haridussüsteemi ja üldisi elutingimusi.